Eesti elektriturg on jõudnud punkti, kus kilovatt-tunni hind ei kajasta enam täielikult kõiki tegelikke kulusid. Cambridge’i ja TalTechi värske uuring toob esile, et ligi pool elektriarvest moodustub praeguseks võrgutasudest, maksudest ning tasudest elektrivõrgu stabiilsuse hoidmise eest – ja just need “peidetud read” kasvavad kiiremini kui elektri omahind.
Iseseisvus tähendab suuremat vastutust
2025. aasta veebruaris lahkus Eesti Venemaa ja Valgevene juhitud BRELL-süsteemist ning liitus Mandri-Euroopa elektrivõrguga. Poliitiliselt oli see oluline julgeolekuvõit. Samas tähendab see, et vastutus võrgu stabiilsuse ja sageduse hoidmise eest lasub nüüd täielikult meie endi õlul. Kui elektritootmise ja -tarbimise vahel tekib isegi hetkeline tasakaalutus, peab Eesti hoidma reservvõimsusi pidevas valmisolekus katkestuste vältimiseks. Kõik sellega seotud kulud kajastuvad nüüd tarbijate elektriarvetel täiendavate lisatasudena.
Taastuvenergia – ületootmise paradoks
Eesti elektritarbimine on ligikaudu 8 TWh aastas, kuid kavandatud tuule- ja päikeseparkide tootmisvõimsus võib küündida kuni 15 TWh-ni. Soodsate ilmastikutingimuste korral tekib seetõttu ülejääk, mis tuleb odavalt eksportida või tootmist hakata piirata. Siiski jäävad võrgu tasakaalustamise kulud tarbija kanda. Just need kuluread – ülepinge ohjamine ja varureservide hoidmine – paisutavad meie elektriarvet.
Ilmast sõltuva elektri riskid
Taastuvenergia sõltub otseselt ilmast, mis tähendab, et elektritootmine võib ajuti langeda peaaegu nulli. Saksamaalt pärinev termin Dunkelflaute – “pime tuulevaikus” – tähistab olukorda, kus tuul ei puhu ja päike ei paista päevade kaupa. Tarbimine aga jätkub tavapärasel tasemel: külmhooned, valgustus ja soojuspumbad vajavad jätkuvalt elektrit. Sellistel hetkedel tuleb võrguoperaatoril käivitada kallid reservjaamad ja osta elektrit juurde, mis tõstab hinda veelgi.
Mõju tarbijale
Kõikuvad elektrihinnad löövad eriti valusalt ettevõtteid, kelle tegevuskuludes on elektril oluline osakaal – eriti tööstuses, kus kasumimarginaalid on niigi väikesed. Ka kodutarbijad tunnevad hinnakõikumist eelkõige tipptundidel, mil näiteks soojuspumbad või elektrilised küttekehad peavad töötama just siis, kui hind on kõrgeim.
Lahendus – paindlik energiahaldus
Üha rohkem tähelepanu pööratakse nutikatele energiasalvestitele. Need võimaldavad salvestada elektrit öösel või madala hinnaga tundidel ning kasutada seda päeva jooksul või müüa tagasi võrku ajal, mil hind on kõrgeim. Selline paindlikkus aitab elektriarveid stabiliseerida ja loob võimaluse teenida lisatulu sagedusturgudelt.
- Ettevõtetele annab salvestuslahendus võimaluse juhtida energiakulud, vähendada võimsuspõhiseid võrgutasusid ning lisada ettevõtte bilanssi täiesti uus tulurida.
- Kodutarbijatele pakub see kindlustunnet, et soojuspump või põrandaküte võib sisse jääda ka siis kui kilovatt-tunni hind on kõrge.
Kuigi poliitika ja ilmastikuolud jäävad kontrollimatuks, ei pea elektrikulu olema enam loterii. Energiatõhusus, tarbimise ajastamine ja nutikas energiasalvestus aitavad muuta hinnakõikumised hoopis konkurentsieeliseks. Energiasalvestus ei ole enam kitsas nišilahendus, vaid reaalne kindlustus, mis tasub end ära väiksema arve ja täiendava tulu näol.
Kui elektriarvest on saanud ennustusvõistlus, tasub kasutada tööriista, mis pöörab reeglid sinu kasuks: nutikas aku ei lahenda küll poliitilisi vaidlusi ega pane tuult puhuma, ent annab nii ettevõttele kui ka kodutarbijale võimaluse oma energiakulusid ise juhtida.